• Osa 1: Tellingud – jõudlusnõuded ja üldine disain

1 Reguleerimisala

See Euroopa standard määrab kindlaks jõudlusnõuded ning konstruktsiooni- ja üldprojekteerimise meetodid
juurdepääsu- ja töötellingud, edaspidi nimetatud töötellinguteks. Antud nõuded kehtivad tellingutele
konstruktsioonid, mis toetuvad stabiilsuse tagamiseks külgnevatele struktuuridele. Üldiselt kehtivad need nõuded ka teistele
töötavate tellingute tüübid. Kehtestatakse tavanõuded, kuid on ette nähtud ka erijuhtumid.
See Euroopa standard määrab kindlaks ka konstruktsiooni projekteerimise reeglid teatud materjalide kasutamisel ja üldreeglid
kokkupandavate seadmete jaoks.
Standard ei hõlma:

trossidega rippuvad platvormid, kas fikseeritud või teisaldatavad;

horisontaalselt teisaldatavad platvormid, sealhulgas mobiilsed juurdepääsutornid (MAT);

elektriajamiga platvormid;

katusetööde kaitseks kasutatavad tellingud;

ajutised katused.
MÄRKUS 1 Enamik töötellinguid on valmistatud kokkupandavatest komponentidest või torudest ja ühendusdetailidest. Mõned näited sellest
töötellingud on fassaaditellingud, staatilised tornid ja linnupuuri tellingud, kuid nende kõigi kohta pole üksikasju toodud.
MÄRKUS 2 Võltstööd ja toestused võivad olla valmistatud selles standardis kirjeldatud konstruktsioonikomponentidest, kuid need ei tööta
tellingud.
MÄRKUS 3 Erinõuded kokkupandavatest komponentidest valmistatud fassaaditellingutele on sätestatud standardis EN 12810-1 ja
EN 12810-2.

2 Normatiivviited

See Euroopa standard hõlmab dateeritud või dateerimata viidetega teiste väljaannete sätteid. Need
normatiivviited on tsiteeritud teksti vastavates kohtades ja väljaanded on loetletud allpool. Sest
dateeritud viited, mis tahes nende väljaannete hilisemad muudatused või redaktsioonid kehtivad selle Euroopa kohta
Standard ainult siis, kui see on lisatud muudatuse või läbivaatamise teel. Dateerimata viidete jaoks on viimane väljaanne
avaldamist (sealhulgas muudatusi).
EN 74: 1988, terasest valmistatud ühendusmuhvid, lahtised tihvtid ja alusplaadid
torud – nõuded ja katseprotseduurid.
prEN 74-1, Liitmikud, tihvtid ja alusplaadid valetöödeks ja tellinguteks kasutamiseks – Osa 1: Torude liitmikud.
Nõuded ja katsemeetodid.
EN 338, Ehituspuit – Tugevusklassid.
EN 12810-1:2003, Kokkupandavatest elementidest valmistatud fassaaditellingud – Osa 1: Toote spetsifikatsioonid.
EN 12810-2, Kokkupandavatest elementidest valmistatud fassaaditellingud – Osa 2: Eridisaini meetodid ja
hindamine.
EN 12811-2: Ajutised töövahendid – Osa 2: Materjalide teave.
EN 12811-3: Ajutiste tööde seadmed – Osa 3: Koormuskatse.
EN 12812:1997, võltstööd – jõudlusnõuded ja üldprojekt.
ENV 1990, Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide projekteerimise alused.

ENV 1991-2-4, Eurokoodeks 1: Projekteerimise alused ja konstruktsioonidele avalduvad mõjud – Osa 2-4: Tuulemõjud.

ENV 1993-1-1:1992, Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine – Osa 1-1: Üldreeglid ja hoonete reeglid.

ENV 1995-1-1, Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine – Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid ehitistele.

ENV 1999-1-1:1998, Eurokoodeks 9: Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine – Osa 1-1: Üldreeglid.

3 Mõisted ja määratlused

Selle Euroopa standardi tähenduses kehtivad järgmised terminid ja määratlused (vt ka joonis 1):

3.1
ankrukoht
tähendab sideelemendi kinnitamise konstruktsiooni sisestatud või selle külge kinnitatud
MÄRKUS Kinnituspunkti mõju võib saavutada, kui side on ühendatud konstruktsiooni põhiliselt ette nähtud osaga
muudel eesmärkidel vt 3.23.
3.2
alustungraud
alusplaat, millel on vertikaalse reguleerimise vahend
3.3
alusplaat
plaat, mida kasutatakse koormuse jaotamiseks standardselt suuremale alale
3.4
linnupuuri tellingud
tellingute struktuur, mis koosneb standardite võrgustikust ja tekialast, mis on tavaliselt ette nähtud töötamiseks või ladustamiseks
3.5
kinnitamine horisontaaltasapinnas
komponentide kokkupanek, mis tagab nihkejäikuse horisontaaltasapinnas, nt tekikomponentide abil,
raamid, raamitud paneelid, diagonaalsed traksid ja jäigad ühendused ahtripeeglite ja raamide või muude kasutatud esemete vahel
horisontaalseks kinnitamiseks
3.6
toestus vertikaaltasapinnas
komponentide kokkupanek, mis tagab nihkejäikuse vertikaaltasanditel, nt suletud raamidega koos või ilma
nurgatoed, avatud raamid, juurdepääsuavadega redeliraamid, jäigad või pooljäigad ühendused
horisontaalsed ja vertikaalsed komponendid, diagonaaltugede või muud vertikaalse tugede jaoks kasutatavad elemendid
3.7
kattekiht materjalist, mis on tavaliselt ette nähtud ilmastiku- ja tolmukaitseks, tavaliselt kile või võrk
3.8
sidur seade, mida kasutatakse kahe toru ühendamiseks
3.9
konstruktsiooni kontseptsioon ja arvutus püstitamise skeemi koostamiseks

3.10
kandke horisontaalne element tavaliselt töötellingute suurema mõõtme suunas
3.11
moodulsüsteem, milles ahtrilauad ja standardid on eraldi komponendid, kus standardid pakuvad võimalusi
etteantud (modulaarsed) intervallid teiste tellingute komponentide ühendamiseks
3.12
võrku eelmine kattematerjal
3.13
sõlm teoreetiline punkt, kus kaks või enam liiget on omavahel ühendatud
3.14
paralleelühendus
liitmik, mida kasutatakse kahe paralleelse toru ühendamiseks
3.15
platvorm
üks või mitu platvormi üksust ühel tasandil lahe sees
3.16
platvormi üksus
üksus (monteeritav või muu), mis kannab iseseisvalt koormat ja moodustab platvormi või platvormi osa
ja võib moodustada töökarkassi konstruktsiooniosa
3.17
täisnurga sidur
liitmik, mida kasutatakse kahe täisnurga all ristuva toru ühendamiseks
3.18
kiletamine
mitteläbilaskev kattematerjal
3.19
külgkaitse
komponentide komplekt, mis moodustab barjääri, et kaitsta inimesi kukkumisohu eest ja hoida materjale kinni
3.20
varrukate sidur
sidur, mida kasutatakse kahe koaksiaalselt paikneva toru ühendamiseks
3.21
standard
püsti liige
3.22
pöörlev sidur
haakeseadis, mida kasutatakse kahe mis tahes nurga all ristuva toru ühendamiseks
3.23
lipsu liige
tellingu komponent, mis ühendab selle konstruktsiooni juures oleva kinnitusega
Autoriõigus Briti Standardiinstituut
Reprodutseeritud IHS-i litsentsi alusel koos BSI-ga – kontrollimatu koopia
Mitte edasimüügiks Ilma IHS-i litsentsita ei ole reprodutseerimine ega võrkude loomine lubatud
3.24
ahtripeegliga
horisontaalne element, mis on tavaliselt töökarkassi väiksemate mõõtmete suunas
3.25
tööpiirkond
platvormide summa ühel tasandil, et pakkuda inimestele kõrgendatud ja turvalist kohta töötamiseks ja juurdepääsu võimaldamiseks
nende tööd.
3.26
töötav telling
ajutine ehitis, mis on vajalik turvalise töökoha tagamiseks püstitamiseks, hooldamiseks, remondiks või
hoonete ja muude rajatiste lammutamine ning vajaliku juurdepääsu eest

4 Materjalid

4.1 Üldine
Materjalid peavad vastama Euroopa standardite nõuetele, kus on esitatud projekteerimisandmed.
Teave kõige sagedamini kasutatavate materjalide kohta on toodud standardis prEN 12811-2. Kasutatav materjal peab olema piisav
robustne ja vastupidav, et taluda tavalisi töötingimusi.
Materjalidel ei tohi olla lisandeid ega defekte, mis võivad mõjutada nende rahuldavat kasutamist.
4.2 Erinõuded materjalile
4.2.1 Teras
4.2.1.1 Üldine
Deoksüdatsioonitüüpi FU teraseid (ääreteraste) ei tohi kasutada.
4.2.1.2 Lahtised torud
Lahtised torud, mille külge on võimalik kinnitada prEN 74-1 vastavad liitmikud (st nominaalpikkus 48,3 mm väljast
läbimõõt) peab olema minimaalne nominaalne voolavuspiir 235 N/mm² ja minimaalne nimiseina paksus 3,2
mm.
MÄRKUS Lahtiseid torusid leidub tavaliselt torude ja liitmike tellingutes, kuid neid saab kasutada ka fassaaditellingutes, mis on valmistatud
kokkupandavad komponendid nt töötava tellingu fassaadi külge sidumiseks
4.2.1.3 Torud tellingute süsteemide kokkupandavate komponentide jaoks
Torude jaoks, mis on ühendatud tellingute süsteemide kokkupandavate komponentidega vastavalt standardile EN 12810-1
välisläbimõõt 48,3 mm, kehtivad standardi EN 12810-1 spetsifikatsioonid.
Ühenduste ühendamisel ei tohi torud olla prEN 74-1 piiridest kaugemale süvendatud.
Torudel, mille välisnimiläbimõõt erineb vahemikust 48,3 mm, välja arvatud külgkaitse, peavad olema
järgmised nimiomadused:

• seina paksus ≥ 2,0 mm
• voolavuspiir, ReH ≥ 235 N/mm2 – pikenemine, A ≥ 17 %
  4.2.1.4 Külgkaitse
  Üksnes külgkaitseks kasutatavate esemete, välja arvatud varvaslauad, minimaalne seinapaksus peab olema
  1,5 mm. Varbalaudade puhul on seina minimaalne nimipaksus 1,0 mm. Väiksemat paksust võib kasutada, kui
  töökindlus ja kandevõime tagatakse näiteks jäigastavate sektsioonide, toestuste või vormimise abil
  ristlõikest.
  4.2.1.5 Platvormiüksused
  Platvormiüksuste ja nende vahetute tugede minimaalne nimipaksus peab olema 2,0 mm. Väiksem paksus
  võib kasutada, kui töökindlus ja kandevõime on tagatud näiteks jäikusprofiilide kasutamisega,
  ristlõike kinnitamine või vormimine.

4.2.1.6 Komponentide kaitsekate
Komponendid tuleb kaitsta vastavalt standardile prEN 12811-2.
4.2.2 Alumiiniumsulamid
4.2.2.1 Lahtised torud
Lahtised torud, mille külge on võimalik kinnitada prEN 74-1-le vastavad liitmikud (st nominaalne väljast 48,3 mm
läbimõõt), peab olema minimaalne nimipinge 0,2 % 195 N/mm² ja seina minimaalne nimipaksus
4,0 mm.
4.2.2.2 Torud tellingute süsteemide kokkupandavate komponentide jaoks
Torude jaoks, mis on ühendatud tellingute süsteemides kokkupandavate komponentidega vastavalt standardile EN 12810-1
välisläbimõõt 48,3 mm, kehtivad standardi EN 12810-1 nõuded.
4.2.2.3 Külgmised kaitsed
Üksnes külgkaitseks kasutatavate esemete seina nimipaksus peab olema vähemalt 2,0 mm. Väiksem paksus
võib kasutada, kui töökindlus ja kandevõime on tagatud näiteks jäikusprofiilide kasutamisega,
ristlõike kinnitamine või vormimine.
4.2.2.4 Platvormiüksused
Platvormiüksuste ja nende vahetute tugede minimaalne nimipaksus peab olema 2,5 mm. Väiksem paksus
võib kasutada, kui töökindlus ja kandevõime on tagatud näiteks jäikusprofiilide kasutamisega,
ristlõike kinnitamine või vormimine.
4.2.3 Puit ja puidupõhised materjalid
Puit peab olema pingeklassiline vastavalt standardile EN 338.
Kaitsekatte kasutamine ei tohi takistada materjali defektide avastamist.
Platvormide vineeril peab olema vähemalt viis kihti ja minimaalne paksus 9 mm.
Kasutusvalmis vineerist platvormmoodulid peavad suutma hoida ümmargust 25 mm terasvarda
läbimõõduga ja 300 mm pikkusega, langedes otsapidi 1 m kõrguselt.
Vineer peab olema ilmastikutingimuste suhtes hea vastupidavusega.

5 Üldnõuded

5.1 Üldine
Kõik juurdepääsu- ja tööalad peavad olema korraldatud nii, et oleks tagatud mugav töökoht ja et:

• kaitsta inimesi kukkumisohu eest;
• tagada materjalide ja seadmete ohutu ladustamine;
• kaitsta allolevaid esemete kukkumise eest.
  Tähelepanu tuleb pöörata ergonoomilistele kaalutlustele.
  Ala peab olema täielikult kaetud ja olema varustatud sobiva külgkaitsega (vt punkt 5.5), kui see on kasutamiseks valmis.
  Ühendused eraldi osade vahel peavad olema tõhusad ja kergesti jälgitavad. Neid peab olema lihtne kokku panna ja
  kaitstud juhusliku lahtiühendamise eest.

5.2 Laiusklassid
Laius w on tööala täislaius, sealhulgas kuni 30 mm varbalauda, vt joonis 2. Seitse laiust
klassid on toodud tabelis 1.
MÄRKUS 1 Mõnes riigis on erinevat tüüpi töö jaoks kehtestatud miinimumlaiused.
Standardite vaheline vaba kaugus c peab olema vähemalt 600 mm; treppide puhaslaius ei tohi olla väiksem
kui 500 mm.
Igal tööpiirkonnal, sealhulgas nurkadel, peab olema määratud laius kogu pikkuses. See nõue täidab
ei kehti paari standardi vahetus läheduses, kus peab olema täiesti takistusteta ala
minimaalne laius, b ja p vastavalt joonisel 2 toodud mõõtmetele.
MÄRKUS 2 Seadmete või materjalide paigutamisel tööalale tuleks kaaluda ruumi säilitamist
tööks ja ligipääsuks.

5.4 Tööpiirkonnad

a) Platvormiüksuseid peab olema võimalik kindlustada ohtliku nihkumise, nt tahtmatu paigalt nihkumise või tuulejõudude poolt ülestõusmise vastu.

b) Platvormiüksustel peab olema libisemiskindel pind.
MÄRKUS Puitpind vastab tavaliselt libisemiskindluse nõuetele. Komistamise oht mis tahes kasutatud meetodist
platvormi või kattumise eest tuleks minimeerida.
c) Platvormiüksuste vahelised vahed peavad olema võimalikult väikesed, kuid mitte üle 25 mm.
d) Tööalad peavad olema võimalikult tasased. Kui kalle ületab 1:5, kinnitage see kindlalt täislaiuses
tagatakse tugijalad. Välja arvatud see, et vajaduse korral võivad vahed olla kuni 100 laiused
mm jalatugede keskel, et hõlbustada kärude kasutamist.
5.5 Külgmised kaitsed
5.5.1 Üldine
Töö- ja juurdepääsualad peavad olema kaitstud külgkaitsega, mis koosneb vähemalt peamisest kaitsepiirdest,
vahepealne külgkaitse ja varbalaud. Vt joonis 3. Treppidel võib varbalauast loobuda.
Külgmised kaitsed peavad olema kindlustatud tahtmatu eemaldamise eest.
Konstruktsiooniprojekti nõuete kohta vaata punkti 6.
MÄRKUS 1 Külgkaitset ei tohiks pakkuda eraldi kattekihiga.
MÄRKUS 2 Erijuhtudel, nt töötellingute kasutamisel vertikaalses raketis, võib olla vajalik kaldkülgede kaitse,
mis jääb väljapoole selle standardi rakendusvaldkonda.

5.7.4 Vuugid õõnesprofiilidega standardite vahel
Standardite ühenduskohtade ülekatte pikkus peab olema vähemalt 150 mm. Seda saab vähendada minimaalselt 100-ni
mm, kui on olemas lukustusseade.
5.8 Juurdepääs tasandite vahel
5.8.1 Üldine
Tuleb tagada ohutud ja ergonoomilised juurdepääsuvahendid.
Tellingute süsteem peab hõlmama juurdepääsu erinevate tasandite vahel. See peab toimuma kaldredelite abil
või trepid. See peab asuma platvormi sees, ühes lahtris asuva töötellingute laienduses või tornis
vahetult kõrval.
Võib eeldada, et standarditele EN 131-1 ja EN 131-2 vastavad redelid vastavad käesolevas dokumendis esitatud juurdepääsunõuetele.
standardne.
Trepid ja redelid peavad olema kindlustatud tahtmatu lõdvenemise vastu ning neil peab olema libisemiskindel pind.
MÄRKUS 1 Kui tehakse ulatuslikku tööd, tuleb juurdepääsuks ette näha trepid.
MÄRKUS 2 Kõrgemate tellingute puhul tuleks kaaluda reisijate tõstuki kasutamist.
5.8.2 Trepid
Erinevate nõuete täitmiseks treppidele määrab see Euroopa standard kindlaks kaks treppide klassi
mõõtmed. Treppide mõõtmed peavad vastama joonisele 4 ja järgmisele:
Tõusu u ja tõusu g väärtuste kombinatsioon peab olema kooskõlas avaldisega (1):
540 ≤ 2u + g ≤ 660 mm (1)

6 Nõuded konstruktsiooniprojektile

6.1 Põhinõuded
6.1.1 Üldine
Iga töötav telling peab olema projekteeritud, ehitatud ja hooldatud nii, et see ei vajuks kokku ega liiguks
tahtmatult ja nii, et seda saab ohutult kasutada. See kehtib kõikidel etappidel, sealhulgas püstitamisel, muutmisel ja kuni
täielikult lahti võetud.
Tellingute komponendid peavad olema projekteeritud nii, et neid saab ohutult transportida, püstitada, kasutada, hooldada,
lahti võetud ja ladustatud.

6.1.2 Väline tugi
Töötavatel tellingutel peab olema tugi või vundament, mis talub kavandatud koormusi ja piirab liikumist.
Tellingute konstruktsiooni kui terviku ja lokaalset külgstabiilsust tuleb kontrollida, kui sellele rakendatakse erinevaid
projekteerimisjõud, näiteks tuulest.
MÄRKUS 1 Külgstabiilsust saab tagada külgneva hoone või konstruktsiooni kinnitusdetailidega. Alternatiivina muid meetodeid,
võib kasutada näiteks köied, kentsakad või ankrud.
MÄRKUS 2 Püsikonstruktsiooni kallal töö tegemiseks võib olla vajalik üksikud sidemed ajutiselt eemaldada. sisse
sellisel juhul tuleks sidemete eemaldamist arvesse võtta projekteerimisel ja täpsustamiseks koostatud meetodi avalduses
sidemete eemaldamise ja asendamise järjekord.
6.1.3 Koormusklassid
Erinevate töötingimustega arvestamiseks määrab see Euroopa standard kindlaks kuus koormusklassi ja seitse laiuseklassi
tööpiirkondadest. Teenuse koormused on toodud tabelis 3.
Tööalade koormusklass peab vastama töö iseloomule.
MÄRKUS Erandjuhtudel, kui ühe koormusklassi kasutuselevõtt on ebapraktiline või tegevus on koormavam, on erinev
parameetreid võib vastu võtta ja täpsustada pärast seda, kui on analüüsitud töökarkassi kasutusotstarve. Kaalutlus
tuleks pöörata tähelepanu tegelikele tegevustele, mida tuleb ellu viia. Mõned näited kaalutavatest punktidest on järgmised:
a) kõigi tööalal hoitavate seadmete ja materjalide kaal,
b) Dünaamilised mõjud materjalist, mis on paigutatud elektrijaama poolt tööalale ja
c) Koormus käsitsi juhitavatelt seadmetelt, näiteks kärudelt.
Materjalide ladustamine 1. koormusklassi töötellingutel ei kuulu tabelis 3 toodud kasutuskoormuste alla.

6.2.2.2 Ühtlaselt jaotunud töökoormus
Iga tööpiirkond peab suutma taluda tabelis 3 määratletud ühtlaselt jaotatud koormust q1.
6.2.2.3 Kontsentreeritud koormus
Iga platvormüksus peab olema võimeline kandma tabelis 3 esitatud koormust F1, mis on ühtlaselt jaotatud
pindala 500 mm x 500 mm ja, kuid mitte samaaegselt, tabelis 3 määratletud koormus F2, mis on ühtlaselt jaotunud
pindala 200 mm x 200 mm.
Koormustee peab suutma kanda koormustest põhjustatud jõude normidele. Igaühe positsioon
koormus valitakse nii, et see avaldaks kõige ebasoodsamat mõju.
Kui platvormi üksus on alla 500 mm lai, võib selle üksuse koormust F1 vastavalt tabelile 3 vähendada
proportsionaalselt selle laiusega, välja arvatud see, et koormust ei tohi mingil juhul vähendada alla 1,5 kN.
6.2.2.4 Osaline pindalakoormus
Iga koormaklassi 4, 5 ja 6 platvorm peab suutma taluda ühtlaselt jaotatud osalist koormust q2,
mis on ühtlaselt jaotatud töökoormusest suurem koormus. Osapindala saadakse, korrutades
lahe pindala, A, osapindala koefitsiendiga ap. q2 ja ap väärtused on toodud tabelis 3. Arvutatakse pindala A
iga platvormi pikkusest l ja laiusest w vt joonist 5.
Koormustee peab suutma kanda koormustest põhjustatud jõude normidele.
Kui mõlemas suunas on rohkem kui kaks standardit, näiteks linnupuuris, on osalise ala koormus neli
Vastava tugistandardi kontrollimisel tuleb arvesse võtta külgnevaid lahte, vt joonis 5d).
Osalise ala mõõtmed ja asend valitakse nii, et see annaks kõige ebasoodsama efekti. Mõned
näited on toodud joonisel 5.

6.2.2.5 Tööpiirkonna konsoolsed osad
Kõik tööpiirkonna konsoolsed osad peavad suutma taluda põhiseadmele määratud kasutuskoormust
tööpiirkond (vt 6.2.2.2, 6.2.2.3 ja 6.2.2.4).
Kui konsoolsete osade ja põhitööpiirkonna tasemed erinevad 250 mm või rohkem, võivad need
olema erineva koormusklassiga vastavalt tabelile 3.
6.2.2.6 Linnupuuride tellingud
Linnupuuri karkassi tugikomponentidele avalduv koormus arvutatakse eeldusel, et
tabelis 3 toodud jaotatud koormus q1 mõjub maksimaalselt 6,0 m2 suurusele alale
kombineerituna koormusega 0,75 kN/m2
ülejäänud ala üle.
6.2.3 Horisontaalne töökoormus
Tuule puudumisel peavad töötellingud taluma mõttelist horisontaalset töökoormust,
esindab toiminguid kasutamise ajal, toimides kõigil tasanditel, kus tööpiirkond on koormatud.
Iga vaadeldava lahtri mõtteline horisontaalkoormus ei tohi olla väiksem kui 2,5 % ühtlaselt
jaotatud koormus q1, mis on määratletud tabelis 3, sellel lahtril või 0,3 kN, olenevalt sellest, kumb on suurem. Eeldatakse koormust
toimima tööpiirkonna tasandil ja seda rakendatakse eraldi, paralleelselt ja risti.
6.2.4 Juurdepääsuteed
Välja arvatud 1. klassi töötellingud, peavad horisontaalsed juurdepääsuteed kandma vähemalt 2. klassi
teenuse laadimine, määratletud tabelis 3.
Kui juurdepääsutee osa kasutatakse töötamiseks, peab see olema võimeline kandma vastavat töökoormust
ette nähtud tabelis 3. Tavaliselt ei pea maanduma, mis on tööalaga samal tasemel, kuid väljaspool seda
suudab taluda sama koormust.
Treppide puhul, mis on ehitatud juurdepääsuks töötavale tellingule, peab iga asend ja trepp olema projekteeritud nii, et
ebasoodne:
kas
a) üks 1,5 kN suurune koormus kõige ebasoodsamas asendis, eeldatakse, et see on ühtlaselt jaotunud
200 mm x 200 mm või suurem kui tegelik laius, kui see on alla 200 mm,
või
b) ühtlaselt jaotatud koormus 1,0 kN/m2.
Treppide konstruktsioon peab taluma ühtlaselt jaotatud koormust 1,0 kN/m2
kõigil turvistel
ja maandumised 10 m kõrgusel.
6.2.5 Külgkaitse koormused
6.2.5.1 Allalaadimine
Kõik peamised kaitsepiirded ja vahepiirded peavad olenemata nende toetusviisist olema vastupidavad
punktkoormus 1,25 kN. See kehtib ka kõigi muude külgkaitsekomponentide kohta, mis asendavad põhiosa
kaitsepiirded ja vahepiirded, näiteks piirdekonstruktsioon, mille vahed on üle 50 mm.
Seda koormust peetakse juhuslikuks koormuseks ja seda rakendatakse kõige ebasoodsamas asendis punktis a
allapoole vertikaalsest ± 10o sektoris.

6.2.5.2 Horisontaalne laadimine
Kõik külgkaitse komponendid, välja arvatud varbalauad, peavad olema konstrueeritud vastu pidama horisontaalsele punktkoormusele 0,3 kN
igal juhul kõige ebasoodsamas asendis. Seda koormust võib jaotada maksimaalselt 300 mm x alale
300 mm näiteks piirdekonstruktsiooni võrele kandmisel. Varbalaudade puhul on horisontaalne punktkoormus 0,15
kN.
6.2.5.3 Üleslaadimine
Kõigi külgmiste kaitsekomponentide, välja arvatud varbalaud, kinnituse kontrollimiseks rakendatakse punktkoormust 0,3 kN
vertikaalselt ülespoole halvimas asendis.
6.2.6 Lume- ja jääkoormus
Riiklikud eeskirjad võivad nõuda töötavate tellingute lume ja jää laadimist.
6.2.7 Tuulekoormused
6.2.7.1 Üldine
Tuulekoormuse arvutamisel eeldatakse, et töö võrdlusalal on kiirusrõhk
tellingud, mis on üldiselt tuule suunas prognoositav ala. Saadakse tuulejõud F kN-des
võrrandist (2):
= ∑i F cs x (cf,ix Ai x qi) (2)
kus
F on tulenev tuulejõud;
cf, i on tellingute komponendi I aerodünaamiline jõukoefitsient (vt 6.2.7.2);
Ai on karkassi komponendi i võrdlusala;
qi on karkassi komponendile I mõjuv kiirusrõhk;
cs on kohakoefitsient (vt 6.2.7.3).
Varjestusefekte ei võeta arvesse.
Järgmised alapunktid 6.2.7.2 ja 6.2.7.3 puudutavad ainult katmata töötellinguid. Plakatile tuulekoormuste jaoks
töötellingud vaata lisa A.
6.2.7.2 Aerodünaamilise jõu koefitsient, vt
Aerodünaamilised jõukoefitsiendid, vt, sobivad mõnele ENV 1991-s toodud tellingute komponentide ristlõigetele
2-4 tuleb kasutada tuulejõu arvutamisel töötavale tellingutele.
Teiste ristlõigete puhul võib aerodünaamilise jõu koefitsiendid võtta riiklikest standarditest või
võib-olla määratakse tuuletunneli testimisega.
Aerodünaamilise jõu koefitsiendi väärtuseks vt võetakse kõigi projekteeritud alade, sealhulgas platvormide puhul 1,3,
varbalauad ja vastavalt punktides 6.2.7.4.1 või 6.2.7.4.2 määratletud nimipind.
6.2.7.3 Saidi koefitsient, cs
6.2.7.3.1
Kohakoefitsient cs võtab arvesse töötellingute asukohta hoone suhtes, näiteks
fassaadi ees. Koha koefitsient cs vastavalt punktidele 6.2.7.3.2 ja 6.2.7.3.3 kehtib avadega fassaadi kohta,
mis on korrapäraselt jaotatud üle selle ala.

6.2.7.3.2
Fassaadi suhtes normaalsete tuulejõudude puhul tuleb cs⊥ väärtus võtta jooniselt 6. See sõltub tugevussuhtest,
ϕB, mis saadakse võrrandiga (3):
ϕ B=AB,n/AB,g
kus
AB n on fassaadi netopind (millest on maha arvatud avaused);
AB, g on fassaadi brutopind.

6.2.7.3.3
Fassaadiga paralleelsete tuulejõudude puhul võetakse cs väärtuseks 1,0.
6.2.7.4 Kiiruse rõhk
6.2.7.4.1 Maksimaalne tuulekoormus
Piirkonna maksimaalse tuulekoormuse puhul võetakse arvesse koha tüüpi ja asukohta.
Kui tuulekoormuse Euroopa standard on saadaval, tuleb seda kasutada. Kuni selle kättesaadavaks tegemiseni võetakse andmed riiklikest standarditest. Arvesse võib võtta statistilist tegurit, mis arvestab ajavahemikku püstitamisest kuni töötellingute demonteerimiseni. See tegur ei tohi olla väiksem kui 0,7 ja seda kohaldatakse
tuule kiiruse rõhk 50-aastase taastumisperioodi jooksul.
MÄRKUS Kokkupandavatest komponentidest valmistatud fassaaditellingute projekteerimisel on arvutuslikud kiirusrõhud antud standardis EN 12810-1. Seda survet enamikus Euroopas tavaliselt ei ületata. Kontrollida tuleks tegelikke tuuleolusid.
Tööalal asuvate seadmete või materjalide arvestamiseks eeldatakse nominaalset võrdluspindala selle tasemel kogu selle täispikkuses. See ala peab olema 200 mm kõrgune tööala tasemest mõõdetuna ja sisaldab varbalaua kõrgust. Eeldatakse, et sellele alale tuule survest tulenevad koormused toimivad tööpiirkonna tasemel

6.2.7.4.2 Töötav tuulekoormus
Ühtlaselt jaotunud kiirusrõhk 0,2 kN/m2
arvesse võetakse. Et teha toetust
seadmed või materjalid, mis asuvad tööalal, nominaalne võrdlusala, nagu on määratletud punktis 6.2.7.4.1, kuid 400 mm
kõrge, kasutatakse töötuulekoormuse arvutamisel.
6.2.8 Dünaamiline laadimine
Järgmisi jooniseid võib võtta samaväärsete staatiliste koormustena, mis näitavad dünaamilisest põhjustatud liigset koormust
mõjutab kasutustingimusi.
a) koormuse dünaamiline mõju üksikult esemelt, välja arvatud inimestelt, liikudes vertikaalselt jõuallikaga
tähistatakse kauba kaalu suurenemisega 20 % võrra.
b) Esitada tuleb horisontaalselt liikuva üksiku eseme, välja arvatud inimesed, koormuse dünaamiline mõju
eseme kaalust ekvivalentse staatilise jõuga 10 %, mis toimib mis tahes praktilises võimalikus horisontaalses asendis.
juhised.
MÄRKUS Dünaamilise koormuse jaoks, mis tuleneb inimeste kukkumisest kõrgelt fassaaditellingute platvormidele.
kokkupandavad komponendid vt EN 12810-1.
6.2.9 Koormuskombinatsioonid
6.2.9.1 Üldine
Iga töötav tellingute konstruktsioon peab vastu pidama halvimatele koormuste kombinatsioonidele, millele see tõenäoliselt mõjub.
allutada. Kohapealsed tingimused kehtestatakse ja koormuskombinatsioonid määratakse vastavalt sellele.
Fassaaditellingute puhul on koormuskombinatsioonid toodud punktis 6.2.9.2. Need koormuskombinatsioonid võivad samuti sobida
fassaaditellingutest erinevad töötellingute tüübid.
6.2.9.2 Fassaaditellingud
Kombinatsioone a) ja b) kasutatakse fassaaditellingute projekteerimisel, välja arvatud juhul, kui
tellingute kasutusviis on saadaval.
Igal üksikjuhul arvestatakse kasutusseisundit ja kasutusest väljasolekut.
a) Teenindustingimus
1) Tellingu omakaal, vt 6.2.1.
2) ühtlaselt jaotunud kasutuskoormus, mis vastab tabelis 3 toodud töötellingute klassile,
veerg 2, mis toimib kõige ebasoodsama tekitasandi tööpiirkonnas.
3) 50% punktis a)2 nimetatud koormusest võetakse toimima tööpiirkonnale järgmisel tasemel ülalpool või
allpool, kui töötaval tellingutel on rohkem kui üks kattetasa.
4) punktis 6.2.7.4.2 nimetatud töötuulekoormus või punktis 6.2.3 nimetatud horisontaalne töökoormus.
b) kasutusest väljas olek
1) Tellingu omakaal, vt 6.2.1.
2) Protsent ühtlaselt jaotunud koormusest, mis on toodud tabeli 3 veerus 2, mis mõjutab kõige rohkem
ebasoodne tekitasand. Väärtus sõltub klassist:
klass 1: 0 %; (tööpiirkonnas puudub teeninduskoormus);
klass 2 ja 3: 25%; (esindab mõningaid tööalal hoitavaid materjale);
klassid 4, 5 ja 6: 50%; (esindab mõningaid tööalal hoiustatud materjale)

3) Punktis 6.2.7.4.1 nimetatud maksimaalne tuulekoormus.
Juhtudel a) 2) ja b) 2) loetakse koormus nulliks, kui selle arvestamine annab soodsama tulemuse; jaoks
näiteks ümbermineku puhul.
6.3 Läbipained
6.3.1 Platvormiüksuste elastne läbipaine
Tabeli 3 veergudes 3 ja 4 määratletud kontsentreeritud koormuste korral on elastne läbipaine mis tahes
platvormi üksus ei tohi ületada 1/100 selle laiusest.
Lisaks sellele, kui rakendatakse sobivat kontsentreeritud koormust, on maksimaalne läbipainde erinevus
külgnevad koormatud ja koormamata platvormid ei tohi ületada 25 mm.
6.3.2 Külgkaitse elastne läbipaine
Igal põhi- või vahepiirdel ja varbalaual, olenemata nende ulatusest, ei tohi olla elastset läbipainet
suurem kui 35 mm, kui neile avaldatakse punktis 6.2.5.2 määratletud horisontaalset koormust.
Seda mõõdetakse tugede suhtes punktides, kus komponent on fikseeritud.
6.3.3 Piirdekonstruktsioonide läbipaine
Punktis 6.2.5.2 määratletud horisontaalse koormuse korral ei tohi piirdekonstruktsiooni võre painduda rohkem kui
100 mm oma tugede suhtes.
Piirdekonstruktsiooni kombineerimisel kaitsepiirdega peavad kaitsepiirde nõuded olema täidetud
eraldi.

7 Toote juhend

Kokkupandavate komponentide ja süsteemide jaoks tehakse toote kasutamise võimaldamiseks kättesaadavaks kasutusjuhend
ohutult. Kokkupandavatest komponentidest valmistatud fassaaditellingute kohta vt EN 12810-1.

8 Kasutusjuhend

Iga kokkupandavate tellingute süsteemi tüübi jaoks peaks asjakohane kasutusjuhend olema kohapeal saadaval ja
sisaldama vähemalt järgmist:
a) protseduur töötellingute paigaldamise ja demonteerimise ajal, kirjeldades õiget tööjärjekorda
sammud. See juhis peab sisaldama jooniseid ja teksti;
b) skeem ja selle üksikasjad;
MÄRKUS Neid nõudeid võivad täita standardandmed, spetsiaalselt koostatud teave või nende kahe kombinatsioon.
c) töötellingute poolt vundamendile ja ehituskonstruktsioonile avaldatavad koormused;
d) teave töötellingute klassi, koormatavate tööalade arvu ja
lubatud kõrgus erinevatel tingimustel;
e) üksikasjalik teave komponentide kinnitamise ja lahtivõtmise kohta;
f) teave töötellingutesse sidumise kohta.
g) muud piirangud.
Kokkupandavatest komponentidest valmistatud fassaaditellingute kasutusjuhendi nõudeid vt
standardi EN 12810-1:2003 punkt 9.

9 Töö kohapeal

9.1 Põhieeldus
Projekteerimisel eeldatakse, et paigaldamine, kasutamine, muutmine ja demonteerimine toimub vastavalt ettevalmistatud nõuetele
skeem (joonised, spetsifikatsioonid ja muud juhised) ning tellingute konstruktsiooni hooldus, sealhulgas selle hooldus
tagatakse sidumine ja vundamendid ning need on projekti nõuetele vastavas seisukorras. (Vt 1.3
Täpsemalt ENV 1991-1:1994).
9.2 Tegevused kohapeal
Kontrollitakse vundamentide kandevõimet projektis arvutatud koormusele. Kus on külgtugi
konstruktsioon tagab nii selle struktuuri konstruktsiooni piisavuse kui ka kinnituse
kinnituspunktid tuleb kontrollida.
MÄRKUS Kontrolli peaks läbi viima isik, kellel on selleks pädevus ja kes tavaliselt on kumbki
vastutab projekteerimise või püstitamise eest.

10 Konstruktsioonide projekteerimine

10.1 Disaini põhiprintsiibid
10.1.1 Sissejuhatus
Töötellingud peavad olema konstrueeritud nii, et need oleksid stabiilsed ja kasutatavad. See hõlmab kandevõimet ja
asendi stabiilsus külglibisemise, ülestõusmise ja ümbermineku vastu. Kui selles punktis ei ole sätestatud teisiti, on
Rakendatakse Euroopa ehitustehnika standardeid.
Piirseisundi meetodiga seotud mõisted.
Arvutuste täiendamiseks võib läbi viia globaalse või üksikasjaliku testimise. Katsetamine viiakse läbi vastavalt
standardiga EN 12811-3.
10.1.2 Komponentide konstruktsiooniline projekteerimine
10.1.2.1 Teras
Konstruktsiooniprojekt peab vastama standardile ENV 1993-1-1.
10.1.2.2 Alumiinium
Konstruktsiooniprojekt peab vastama standardile ENV 1999-1-1.
10.1.2.3 Puit
Konstruktsiooniprojekt peab vastama standardile ENV 1995-1-1.
10.1.2.4 Muud materjalid
Konstruktsiooniprojekt peab vastama asjakohastele Euroopa standarditele. Kui neid pole, võivad nad sees olla
vastavalt ISO standarditele.
10.1.3 Piirolekud
Piirseisundid liigitatakse järgmiselt:

• lõplikud piirseisundid;

• kasutusvõime piirseisundid.
  Lõpppiiril märkige tegevuste mõju arvutuslik väärtus, see on sisejõu või sisejõu arvutuslik väärtus
  moment, Ed, ei tohi ületada vastava takistuse Rd arvestuslikku väärtust vastavalt
  väljend (4)
  Ed ≤ Rd (4)
  Tegevuste mõju arvestuslik väärtus Ed arvutatakse punktis nimetatud tegevuste iseloomulike väärtuste põhjal
  6.2 korrutades igaüks vastava osalise ohutusteguriga γF.
  Takistuse arvestuslik väärtus Rd arvutatakse punktis 10.2.4 toodud iseloomulike takistuste väärtuste põhjal
  jagades osalise ohutusteguriga γM.
  Kasutuspiiri juures märkida kasutuskriteeriumis määratud tegevuste mõju projektväärtus
  ületada vastava töökõlblikkuse kriteeriumi piirväärtust Cd, vt avaldist (5). See kehtib,
  näiteks läbipainetele.
  Ed ≤ Cd (5)
  10.2 Struktuurianalüüs
  10.2.1 Mudeli valik
  Kasutatud mudelid peavad olema piisavalt täpsed, et prognoosida struktuuri käitumise taset, võttes arvesse
  puudused andsid sisse 10.2.2.
  Eraldi tasapinnaliste süsteemide kontrollimise teel tehtavas analüüsis võetakse arvesse koostoimet.
  Ühendus sidemete ja fassaadi vahel tuleb modelleerida nii, et sidemed saaksid vabalt ümber telgede pöörata.
  fassaadi tasapinnale ja ei tohi eeldada, et see edastab vertikaalseid jõude.
  10.2.2 Puudused
  10.2.2.1 Üldine
  Praktiliste puuduste mõju, sealhulgas jääkpinged ja geomeetrilised puudused, nt välja
  vertikaalseid, sirgeid ja vältimatuid väiksemaid ekstsentrilisusi arvestatakse sobiva ekvivalendiga
  geomeetrilised vead.
  Kasutusviis peab vastama vastava projekti spetsifikatsioonidele
  standardid, näiteks terase ENV 1993-1-1 ja alumiiniumi jaoks ENV 1999-1-1. Nendest kõrvalekaldumine
  spetsifikatsioonide kohaselt peavad globaalse kaadri analüüsi ebatäiuslikkust käsitlevad eeldused vastama punktile 10.2.2.2.
  10.2.2.2 Kalded vertikaalsete komponentide vahel
  Arvesse tuleb võtta raami ebatäiuslikkust vertikaalsete komponentide ühenduskohtades nurkhälvetest.
  Torukujulise standardi liitekoha puhul kaldenurk Ψ kas ühendatud torukujulise komponendi paari vahel
  ühe komponendi külge püsivalt kinnitatud tihvti abil (vt joonis 7) või alustungraua ja torukujulise vahel
  komponent (vt joonis 8), võib arvutada võrrandist (6):
  tanΨ= (D i− d0)/I0
  (6)
  tan Ψ ei tohi olla väiksem kui 0,01

kus Di on torukujulise standardi nominaalne siseläbimõõt; d0 on tihvti või põhjatungraua nominaalne välisläbimõõt; l0 on ülekatte nominaalne pikkus. Ψ vt vastavalt joonis 7 ja joonis 8.

Kui selliste liigenditega kõrvuti on hulk n standardeid ja kui planeeritud eelpainded on välistatud, võib võrrandist (7) arvutada Ψ vähendatud väärtuse, mida esindab ψn:

See kehtib töötavate tellingute kohta, mille pearaamatute pikkus ei ole ühendusseadmetega eelnevalt kindlaks määratud,
näiteks torude ja ühenduskarkasside jaoks.
Kokkupandavatest komponentidest valmistatud fassaaditellingute puhul on tan ψ väärtus suletud raami jaoks
tasapinnaks võib võtta 0,01, kui vertikaalse ülekatte pikkus on vähemalt 150 mm; ja 0,015, kui ülekatte pikkus on
vähem, vt 5.7.4.
Kehtivad ka punkti 10.2.3.1 nõuded

10.2.3 Jäikuseeldused
1.1.1.1 Torukujuliste osade vahelised liited
Torukujuliste elementide vahelised ühendused võib eeldada jäikade ühendustena, kui tihv on püsivalt kinnitatud
üks standard ja kui:

• tihvti ülekatte pikkus on vähemalt 150 mm või lukustusseadme puhul vähemalt 100 mm; ja
• lõtk toru nimisiseläbimõõdu ja tindi nominaalse välisläbimõõdu vahel ei ole
  suurem kui 4 mm.
  See eeldus kehtib ainult torukujulistele elementidele, mille välisläbimõõt ei ületa 60 mm.
  Kui kumbki neist nõuetest ei ole täidetud, näiteks kui kasutatakse standardile EN 74 vastavaid torusid, peavad liigendid olema
  modelleerida ideaalsete hingedena. Sel juhul kaadri puudused, st nurk ühendatud standardite vahel (vt
  10.2.2.2) võib ära jätta. Alternatiivina võib tihvti ja standardi üksikasjalikult kontrollida (vt 10.3.3.
  3).
  10.2.3.2 Alustungrauad
  Terasest ja trapetsikujuliste või ümarate valtskeermetega alustungraudade jäikus peab nende puudumisel olema
  muude andmete puhul määratakse B lisas esitatud valemi abil.
  Fikseeritud otsaplaatidega alustungraudade toetuspunkti võib modelleerida bilineaarse vedruga vastavalt
  joonisel 9 näidatud moment-pöörlemiskarakteristikuga.
  Maksimaalse paindetakistuse Mu väärtus peab olema kooskõlas järgmise võrrandiga (8):

a) ehitustehniliste eeskirjade reguleerimisalasse kuuluvad ühendused: vt asjakohaseid projekteerimisstandardeid;
b) fassaadi tellingute pooljäigad ühendusseadmed, mis on valmistatud kokkupandavatest komponentidest: vt EN 12810-2 ja EN
12811-3;
c) standardile prEN 74-1 vastavad sidurid: vt lisa C;
MÄRKUS. Tabeli C.1 väärtused võimaldavad kasutada ka B-klassi sidureid, mis vastavad standardile EN 74:1988
d) muud ühendusseadmed, mis ei vasta standardile: tehakse katsed.
Vt nt EN 12810-2.
10.2.4.3 Alustungrauad
Trapetsikujulise või ümara kujuga valtsitud terasest alustungraudade takistuste iseloomulikud väärtused
keermed arvutatakse vastavalt lisale B.
Ühendus krae-mutri reguleerimist võimaldava võlli ja võlli vahel peab olema kooskõlas asjakohase
niidi standard. Vastasel juhul tuleb selle kandevõimet kontrollida katsetega.
Tungraua kandevõime kontrollimine tuleb läbi viia terviku arvutamise osana
töötav telling.
10.3 Kontrollimine
10.3.1 Üldine
Sisejõudude ja -momentide määramisel kasutatakse elastseid meetodeid (erand vt 10.2.3.2). Sest
Näiteks terase kohta vt ENV 1993-1-1:1992, punkt 5.2.1.3.
Arvesse tuleb võtta läbipainete mõju sisejõududele ja momentidele; tasakaal
nihutatud süsteem arvutatakse teist järku analüüsi või esimest järku analüüsi kasutades
analüüs võimendusteguritega.
Tabelis 3 nimetatud koormuste ülekandumise teed vertikaalsetele osadele tuleb kontrollida.
Kokkupandavate komponentide süsteemidest valmistatud fassaaditellingute puhul kehtivad standardid EN 12810-1 ja EN 12810-2.
10.3.2 Osalised ohutustegurid
1.1.1.1 Toimingute osalised ohutustegurid, γF
Kui ei ole sätestatud teisiti, võetakse osalised ohutustegurid γF järgmiselt:
Lõplik piirseisund

• γF = 1,5 kõigi püsivate ja muutuvate koormuste puhul
• γF = 1,0 juhuslike koormuste korral
  Kasutusvõime piirseisund
• γF = 1,0
  10.3.2.2 Takistuse γM osalised ohutustegurid
  Teras- või alumiiniumkomponentide takistuste arvutusväärtuste arvutamiseks osaline ohutus
  tegur, γM võetakse 1,1. Muudest materjalidest valmistatud komponentide puhul tuleb osaline ohutusfaktor γM lähtuda
  asjakohased standardid.
  Kasutusvõime piirseisundi puhul võetakse γM väärtuseks 1,0

10.3.3 Lõplik piirseisund

10.3.3.1 Üldine

Lõpppiirseisundis tuleb veenduda, et mõjude arvutuslikud väärtused ei ületaks vastavate takistuste arvutusväärtusi. 10.3.3.2 Torukujulised osad Sisejõudude kombinatsiooni puhul võib kasutada vastasmõju võrrandit (9), eeldusel, et tegeliku nihkejõu arvutuslik väärtus V ≤ 1/3 Vpl, d